Vaktsiinid on väga neurotoksilised ning neid seostatakse paljude
neuroloogiliste haigustega nagu näiteks entsefalopaatia (ajuhaigus),
epilepsia, krambid, ADD, LD, autism, vaimne alaareng, depressioon,
ärevus, kesknärvisüsteemi häired, halvatused,
Guillain-Barre sündroom, närvikurtus, pimedaks jäämine
ja SIDS (imikute äkksurm). Vaktsiinidega seotud neuroloogilisi
haiguseid on palju erinevaid. Vaktsiinid madaldavad IQ-d ning soodustavad
allpool ära toodud vaimsete häirete ja neuroloogilistele
haiguste teket.
Vaktsiinide seos entsefalopaatiaga ja neuroloogiliste haigustega
on olnud meditsiiniajakirju läbivaks teemaks massiliste vaktsineerimiste
tulekust saadik. Autismist ei teatud enne vaktsineerimist midagi,
see ilmus paralleelselt massilise vaktsineerimisega. Laste tähelepanu-
ja õppimishäired arvatakse viitavat lapsepõlves
tehtud vaktsineerimistele. Samuti ka krambid, halvatus ja epilepsia.
Ajukahjustused on ülekaalukalt peamiseks ebameeldivaks reaktsiooniks
vaktsiinile, kuigi nende tegelikke arve sageli ei avaldata.
Nimekiri vaktsiinist põhjustatud neuroloogilistest haigustest:
* Nimikiri pärineb erinevatest allikatest ega ole kõikehõlmav.
Vaktsiinidega seotud entsefalopaatiad võivad ulatuda ilmsetest
neuroloogilistest haigustest kiljuva nutuni (tavaline reaktsioon
pärast vaktsineerimist), mida sageli ei tunta ära kui
ajukahjustust. Teisisõnu on tegu lapse “reaktsiooniga
süstile”. On ju “normaalne” karta süsti.
Aga tähelepanuta jääb ilmne neuropaatia, entsefaliidi
või aju talitlushäire diagnoos, sest kiljuv nutt pole
normaalne. Vaktsiinist saadud ajukahjustused on epideemilised, ent
sellegipoolest, kui kaalul on vaktsiinid, on ameerika arstid neuroloogilisi
haigusi aeglased diagnoosima. Siiski on hulgaliselt teateid vaktsiini
saanute tervise halvenemisest.
Kiropraktik Ted Coren väitis: "Düsleksiat, minimaalset
ajukahjustust, ADD, autismi, allergiaid, visuaalseid ja mitmeid
teisi neuroloogilisi häireid, mis viidud ühise nimetaja
alla "arenguhäired", polnud enne massilisi vaktsineerimisprogramme
praktiliselt olemaski. Arvatavasti 20% ameerika lastest, üks
laps viiest, kannatab "arenguhäirete" all. See on
segadusseajav number. "Arenguhäireid" on peaaegu
alati põhjustanud entsefaliit. Ja peamiseks põhjuseks
entsefaliidile on USA-s ja teistes tööstusriikides lastele
mõeldud vaktsineerimisprogrammid. Täpsemini öeldes,
suur osa miljoneist USA lastest ja täiskasvanuist, kes kannatavad
autismi, krampide, vaimse alaarengu, hüperaktiivsuse, düsleksia
ja teiste arenguhäirete all, võlgnevad "tänu"
mõnele lastehaiguse vastasele vaktsiinile.
40-50 aasta eest ei vaktsineeritud lapsi enne, kui nad olid 6-aastased
ja valmis minema esimese klassi. Tol ajal esines neuroloogilisi
haigusi harva. Tänapäeval vaktsineeritakse vastsündinuid
HiB vastu ja nad alustavad oma pikka vaktsiinikuuri 2-kuusena, veel
enne kui hemato-entsefaalbarjäär on täielikult välja
arenenud. Uurides kõikjal maailmas välja antud meditsiinilist
kirjandust, võib leida palju artikleid, mis puudutavad vaktsineerimise
seost mitmete neuroloogiliste haigustega. Enne 1940-ndaid oli autism
äärmiselt haruldane haigus, kui sellest üldse midagi
teati. 1940-ndate keskel alustati massiliste vaktsineerimisprogrammidega
ning "sündis" ka autism. Esialgu ilmnes see vaid
rikaste vanemate lastel, kuna vaktsineerimine polnud tasuta või
riigi poolt kinni makstud nagu tänapäeval. Hiljem muutus
autism kõikide ühiskonnaklasside haiguseks (tänu
riigipoolsele vaktsineerimisprogrammide toetamisele). Psühhiaatrid
said selle pealt kõvasti tööd juurde, kutsudes
alguses autismi "Külmkapi-Ema Sündroomiks".
Nende sõnul tekitavat ema "jäine" süda
lapsel autismi ja enesessetõmbumist. Uurimused aga ei tõestanud
selle teooria paikapidavust, kuna mitmetes peredes oli lisaks autistlikule
lapsele lisaks ka normaalseid lapsi. Ei taibatud, et probleemi põhjustas
arsti "jäine" süstal, mitte ema "jäine"
süda.
"Suurim seos oli leetriviiruse antikehade ja anti-MBP-de vahel,
viidates sellele, et kokkupuude leetriviirusega võib põhjustada
lapse immuunsussüsteemis autismi, millega kaasneb rünnak
müeliinile," ütles Singh. Autistlike laste organism
produtseerib antikehasid oma enese aju vastu, muutes autismi auto-immuunseks
seisundiks. "Singh koostas mitteteadusliku, jälgiva uurimuse
88 autistliku lapse põhjal, kelle vanemad olid temaga ühendust
võtnud. Neist 51% väitis, et autismi sümptomid
algasid veidi aega pärast MMR vaktsiini saamist ja 36% sõnul
algasid probleemid mitu päeva pärast DPT süsti."
Vaatlemise teel saadud tõestusmaterjal viitab vägagi
ilmselt vaktsiinile, kui autismi põhjustajale. Seost vaktsiini
ja autismi vahel ei saa eitada.
Läkaköha vaktsiin on väga neurotoksiline ja seda
kasutatakse siis, kui laboratooriumi katsetes on vaja tekitada laboriloomadel
ajukahjustusi. Aga kui lapsel areneb peale DPT (difteeria-läkaköha-teetanus)
vaktsiini saamist mõni ajuprobleem, räägib arst
meile, et tegu on kokkusattumusega või on asi geneetilises
eelsoodumuses.
On teada, et vaktsineerimised suurendavad demüelinisatsiooni
- protsessi, mis seotud paljude neuroloogiliste häiretega.
Ka Sklerosis Multiplex on demüelinisatsiooni haigus. Müeliin
kaitseb neuronite väliskihti nagu plastikkate elektrijuhet.
Kui müeliin saab kahjustada, on tagajärjeks neuroloogilised
haigused nagu Sklerosis Multiplex, halvatus või ALS (Alzheimer’i
haigus?). (Singh mainis ka autismi kui demüelinisatsiooni haiguse
tulemust). Närvid satuvad lühi-ühendusse ega funktsioneeri
korralikult.
Entsefaliiti põhjustavad vaktsiinid on palju rohkem levinud,
kui me seda uskuda tahaks, kuna alustuseks on kõik vaktsiinid
neurotoksilised. Küsimus pole selles, et üks laps saab
vaktsiini tagajärjel entsefalopaatia ja teine jääb
"normaalseks". Mõjutatud saavad kõik, aga
mõnedele mõjub see tugevamalt kui teistele. Näiteks
kui laps hakkab pärast vaktsiini saamist kontrollimatult kiljuma,
jäetakse see tähelepanuta kui normaalne reaktsioon ning
see on isegi kirjas meditsiinilistes tekstides. Aga kui sama lapse
kõne areng on aeglasem ja ta on aeglasem õppija (mis
on tänapäeval tavaline) või õpib ta aeglasemini
käima?
Vaktsineerimata lapsed hakkavad kiiremini kõndima, varem
rääkima ja on käteosavuselt teistest ees. Nende mõistust
pole rünnatud neurotoksiinidega, mida enamus lapsi paraku saavad.
Vaktsiinid põhjustavad aju turset ja see on entsefaliit
diagnoosist hoolimata. Vaktsineerimisele järgneval perioodil
kaotavad lapsed sageli oma pehme koha koljul, kuna aju tursub üles.
Miks peaks pärast vaktsiini saamist aju üles paistetama?
Infektsiooni neli näitajat on valu, punetus, palavik ja paistetus.
Ajuinfektsioonide puhul võivad olla samad näitajad.
koobas.hobune.stream
